Pensionil olles uus keel selgeks õppida

by kaasaja

Regina Filippova

Praegu paljud eakad inimesed tulevad kursustele, et keeli õppida. See fakt, et nendel inimestel on julgust midagi uut alustada kindlasti toob rõõmu. Kuigi eakatel tihti puudub usk iseendasse – nad lähevad, et lihtsalt oma vabal ajal midagi teha, ise ei usu, et saavad pärast edukalt suhelda võõrkeeles. Sellises protsessis, nagu keele õppe usk iseendasse on väga tähtis, sest kui seda ei ole inimene lihtsalt tulevikus ei julge suu lahti teha ja öelda isegi seda, mida ta juba hästi teab. On väga oluline aru saada, et ka nendel on võimalus keelt selgeks õppida ja rääkida hakata, vaatamata sellele, et mälu on halvemaks läinud ja kuulamine on halvendanud. On teada palju näidiseid, kui iminesed hakkasid peale 60 keelt õppida ja omandasid seda heal tasemel. Tegelikult eakatel inimestel on suurem kogemus ja nendel on parem „kristalliseerunud mälu“ – olukordade lahendamine tuntud võimaluste kombinatsioonina, sest nende ajus neuroonide vahel on rohkem sidemeid. Seda positiivset omadust on võimalik ka õppeprotsessis edukalt kasutada.

Tavaliselt eakatel on tugev väline motivatsioon, näiteks, perekond elab välismaal ja lapselapsed räägivad ainult võõrkeeles. Natuke harvemini tulevad inimesed kellel on sisemine motivatsioon: soov iseenda areneda ja säästa oma tervist.

Eakatel inimestel teadmiste nälg on ikkagi olemas ja see on päris suur. Kuid uue informatsiooni saamine on ainult üks õppimise motivaatoritest, selle olulisus vanemaealise õppimises ei ole väga suur, suurem „nälg“ on pigem oma teadmiste ja kogemuste jagamine ning teiste omade sidumine, läbi mille on võimalik mõtestada oma elu. Keele kursused annavad ka sellise võimaluse, sest nad annavad just võimalust suhelda. Siin tavaliselt räägitakse iseendast, oma kogemustest ja elusündmustest, teemad võivad olla väga huvitavad ja mitmekülgsed. Tavaliselt õppe toimub suures rühmas, kus eakad võivad koos viibida, tänu sellele oma suhtlusringi laieneda ja leida uusi tuttavaid. Kõik need tingimused annavad võimalust rikastada oma emotsionaalse elu, mis on võib olla, kõige tähtsam mõnele õppijale.

Paljud eakad inimesed õpivad võõrkeelt ikkagi selliste haiguste ennetamiseks nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi. Tegelikult sellel on meditsiiniline põhjendus. Teadlased ei ole veel kindel mille pärast ilmuvad need haigused. Aga kõik uuringud kinnitavad üht asjaolu: aktiivsetel inimestel, kes harjutavad oma aju, selliste haiguste tekkimise risk väheneb mitmekordselt. Siin töötab ühine bioloogiline seadus: kui organ ei ole kasutusel, siis see atrofeerub. Näiteks, kui inimene ei treeni oma lihaseid, nad muutuvad lodevaks. Samasugune asi toimub teie aruga – kui te ei arenda seda, siis saate rumalamaks.

Võõrkeele õppe on hea koormus aju jaoks. Selles propsessis aju töötleb tema jaoks uut informatsiooni ja loob uusi sidemeid. Ühe sõnaga, kui eakas inimene õppib võõrkeelt, ta annab oma arule võimalust aktiivselt areneda, mis on väga kasulik. See protsess mõjutab kohe kaks asja:

  • Aju vananemine saab aeglasemaks, aktiivsuse vanus pikeneb
  • See on hea nõrgameelsuse profülaktika

Tegelikult keele valdamine annab igaühele palju eeliseid elus. Ja võib olla kõige tähtsam eelis on hea tervis.

Mille poolest erineb õppimine kolmandas eas?
Tavalised keelekursused ei sobi eakatele inimestele. Selleks on mitu põhjust. Üks seisneb selles, et eakatel on oma, natuke aeglasem õppimise rütm ja teine vajadus korrata materjale. Pensionääridele haridus ei ole kohustuslik. Selles eas õppimine peab olema huvitav inimesele, muidu ta ei hakka tundi külastama. Selline õppija on tavaliselt küps ja iseseisev isik, keda on vaja kujundada suuteliseks ise oma õppinguid juhtida. Vaatamata sellele, et õpilane on peaaegu autonoomne, ta ikkagi eelistab õppida koos teistega. Rühmas peab olema eestvedaja, või õpetaja, kes paneb asjad tööle. Õpetaja geragoogilises protsessis ei pea olema diktatoorlik, kuigi tal on kindlasti autoriteet (Marvin Formosa, Critical Gerogogy: Developping Practical Possibilities for Critical Educational Gerontology), sellepärast et ta aitab õpilastele võtta osa programmi planeerimisest, aidates nendele mitte ainult järgida kinnisilmi, vaid ka mõelda kriitiliselt ja osaleda haridustee juhtimises.

Õppija ja õpetaja vahel võiksid olla vastastikused avatud suhted (S.L. Meyer, Andragogy and the Aging Adult Learner), mõlemad tegelikult peaksid oma visiooni jagama ja õppeprotsessi mõjutama. Selline skeem võimaldaks paremini planeerida õpingute sisu, arvestades õpilaste vajadusi ja huve. Andragoogilises õppeprotsessis on nii õppijal, kui ka õpetajal on arengu potentsiaal (David Battersby). Õppimine võib olla protsess, millal inimesed saavad kokku, et mõelda ja reflekteerida sellest, mida nad juba teavad, või uuetest teadmistest. Väga oluline on eakate õppes „kollektiivse mõtlemise“ idee. Samuti oluline on aidata inimestele uskuda oma arenemise võimesse, sest, nagu juba oli mainitud, sellistel õpilastel on tavaliselt madal enesehinnang.

Vanemad õpilased vajavad vähe õpetaja hinnangut, vaid nad on suutelised iseseisvalt oma tulemusi hinnata. Samuti nad võiksid iseseisalt otsustada, mis on nende nõudmised ja ootused tulevasele õppeprogrammile.

Klassiruumis väga oluline on õppimiseks sobiva atmosfääri loomine. Täiskasvanutele inimestele on õhkkond väga tähtis, eriti eakatele, kes ei suuda kontsentreerida tegutsemisele, kui midagi segab, näiteks kõik kõrvalised hääled ja liikumised takistavad neid õppimast.

Kus õppida ?
Võib olla hea võimalus on õppida väiksemas rühmas (3-4) inimest või individuaalselt õpetajaga, selliseid võimalusi on vähe ja nad on pigem jõukamake isikute jaoks. Aga Eestis on erinevad oranisatsioonid, mis pakkuvad õppeteeniseid spetsiaalselt eakatele. Sellised on:
1. Sotsiaalkeskused ja päevakeskused erinevates Tallinna osades ja Eesti maakondades. Tallinnas on näiteks üheksa sellist keskust. Teistes riigi osades on olemas ka oma päevakeskused. Te võite alati uurida, mis on kodule kõige lähedam keskuse asukoht.
2. Erinevat MTÜd. Kui räägida Tallinnast, siis, näiteks, üks suur ja usaldusväärne organisatsioon on Kadriorus asuv Vanurite Eneseabi ja Nõustamiskeskus. Kõik õpetajad seal on vabatahtlikud. Majas töötavad erinevad kursused, seal õpetavad enamasti eakad inimesed, kes hästi valdavad oma teemat. See on ka hea võimalus nendele eakatele, kellel on soov mingeid teadmisi jagada.
3. Keeltekoolid, mis pakkuvad kursusi eakatele või pensionääridele. Sellist rühma on raskem koguda, kui täikasvanute rühma. Sellepärast eesi rühmi avatakse harhemini – kork või kaks korda aastas. Plusiks on kindlasti vähem õpilaste arv rühmades, tavaliselt see ei ole suurem, kui kaheksa inimest.