Ajakirjast

Maarja Maria Sooneste

Eripedagoog-nõustaja, MA

Ajakirja “Kaasaja” detsembrikuu number on valikuline ülevaade eri valdkondade spetsialistide kasvatuslikest/haridusfilosoofilistest arusaamadest kaasava hariduse võtmes. Mahukas ajakiri pakub materjali paljudele haridusalastele aruteludele üleilmastuva maailma kontekstis. Autorite sooviks on leida vastuseid küsimustele, kuidas korraldada haridust/kasvatust nii, et see kohanduks sujuvalt elukestva õppija Mina-tasandi kõige vaimsema poolega, et inimesed hakkaksid janunema tõe ja kõrgemate väärtuste järele. Tänaseks on ligi 100 aastat olnud arenenud Euroopa, Ameerika ja Aasia riikide hariduskultuuri peamiseks pinnaseks kaasava hariduse kontseptsioon. Sellest ideest lähtuvalt on võimalik sõnastada ja välja töötada toimivaid lahendusi tänapäeva ühiskondlike ning kultuuriliste protsesside suunamiseks nii, et haridussüsteemi abil oleks võimalik rahuldada ühiskonna enamuse vajadusi. Ajakirja detsembrinumbris käsitletakse teemasid ainult kaasava õppe parimatest praktikatest lähtuvalt, tutvustatakse uusi teoreetilisi lähenemisi, huvitavaid uuringuid ning jagatakse lugejaga oma praktilisi kogemusi. Lapsed ja noored on meie tulevik. Ühiskondlikud diskussioonid hariduse ja kasvatusfilosoofia teemadel peavad olema ausad ja omakasupüüdmatud, et poliitika ei väsiks ühiste hüvede teenimisest ning avalike arutelude tulemused ei asenduks avalikkusega manipuleerimisega.

Meie ühiskonnas valitsevad individualistlikud prioriteedid. Stigamatiseeriva ja eristava maailmatunnetuse levimine on emotsionaalselt traumeerinud võrdlemisi suurt osa rahvast aastakümneid. Eriinstitutsioonid ja pealesunnitud elamine lahus oma perest või takistused hariduse omandamisel on nüüdseks kuulutatud mõistusevastaseks ja ebademokraatlikuks. Uut nägemust hariduselus võib kokku võtta sõnadega „Kõik erinevad – kõik võrdsed.“ Tänapäeva maailmal on areneva ja kasvava mitmekesisuse nägu. Selle mitmekesisuse juured asuvad ajaloos, mille kulgu on kujundanud erinevad ideoloogiad, poliitilised konfliktid, inimeste erinevad kultuuriväärtused etnilise, religioosse või muu tausta alusel. Nüüd ei ole enam riigipiire, millest üle ei saa. Ent ikkagi ei tea inimesed kuigi palju üksteisest. Meil on vaja veel palju õppida, teha palju tööd oma eelarvamuste ja illusioonide kallal, et võimaldada turvalist ja arendavat tulevikku kaasava hariduse võtmes.

Inimestel on ühiskondlike probleemide lahendamiseks sageli rohkem võimu, kui nad ise teavad. Seetõttu püüame oma artiklites ja arutluskäikudes tugineda eeskätt uutele praktikatele ja kutsume lugejaid avastama tõde, mille poole koos pürgida. Lisaks haridustegelikkuse filosoofilisele lahtimõtestamisele tahame juhtida tähelepanu nii Eestis kui ka mujal maailmas aset leidvatele olulistele haridussündmustele ja asetada need laiemasse eksistentsiaalsesse, kultuurilisse või geopoliitilisse konteksti. Selle eesmärgi poole püüdlemine eeldab mitte ainult tähelepanu juhtimist võtmetähtsusega sündmustele ja protsessidele, vaid ka püüdlust murda Eesti ühiskonnas levima hakanud pealiskaudsuse kultuur.

Loodame, et ajakiri annab intellektuaalse ellusuhtumisega inimestele võimaluse arutada haridustegelikkusega seotud küsimusi ning astuda dialoogi ühiskonnaga, mis aastakümneid ei tunnistanud omaks kaasava hariduse ideed. Meie taotluseks on näidata, kuidas kaasav ühiskond on parem ja ratsionaalsem ning väljendab autentset nägemust inimesest kui kõrge väärikusega isiksusest ja vaba tahtega olendist. Sellisena peaksid ajakirja kolumnistide esitatud arutlused olema mõistetavad mitte üksnes haridusspetsialistidele, vaid kõigile neile, kes ise õpivad, kelle pereliige õpib ja kindlasti igale kodanikule, kes jaatab loomulikku elukorraldust. Mõistus ja oskus end teise inimese olukorda seada on ainsaks pinnaseks, millele tugineda, et loota edu kultuuridevahelises ja ühiskondlikus dialoogis. Tallinna ülikooli tudengitel leidub piisavalt tahet tegeleda haridus- ja kasvatustegelikkuse juurtasandite valgustamisega. Üheks tõsisemaks takistuseks on tavaliselt vananenud maailmavaate õigustamine ja kaotanud ideoloogiliste illusioonide uutesse pakenditesse maskeerimine. Meie lootuseks on, et ajakirja Kaasaja abiga leitakse vastused kõige olulisematele küsimustele ning tehakse seda üksnes siirast tõetaotlusest, et laiendada nüüd ja tulevikus kaasava inimühiskonna võimalusi. Haridus võimaldab noortel inimestel liikuda järjest kõrgematele moraalitasanditele ja sellele on võimalik kaasa aidata (Gilligan; Kohlber 1971). Kõige efektiivsem moodus seda teha on anda noortele võimalus rääkida moraalsetest dilemmadest, tõlgendada neid ning mängida nad läbi. Paljud noored inimesed avastavad endi jaoks kultuurilised erinevused siis, kui lülituvad globaalsesse internetivõrku, reisivad või õpivad välisriigi kõrgkoolides. Enne kui noor on suuteline abstraktselt mõtlema, peab ta ära tundma moraalitasandite loomuse. Peale selle tuleb jõuda arusaamisele, et iga ühiskond defineerib sellised mõisted nagu õige ja vale omamoodi, ning et ühe kultuuri väärtushinnangud võivad olla isegi  šokeerivad teise kultuuri jaoks.

Ajakiri Kaasaja on asunud Eesti ühiskonnas praktiliselt tühjale kohale, sest juba pikka aega ei ole Eesti lugejateni jõudnud ühtegi ajakirja, mis lähtuks meie poolt eesmärgiks seatud taotlustest. Ajakirja eesmärgiks on teha noorte alushariduse spetsialistide, andragoogide, haridusjuhtide ja eripedagoogide hääl ühiskondlikes haridusfilosoofilisi ja kasvatustegelikkust puudutavates aruteludes kuuldavaks. Autorid soovivad, et ülikoolis õpitud tänapäevased teadmised jõuaksid iga õppija kodusse, igasse alus-, kesk- ja kutseharidust andvasse õppeasutusse.

Ajakiri Kaasaja läbis põhjalikuma uuenduse ja ilmub detsembrist juba värske struktuuriga. Lisandunud on uued teemad ja rubriigid, täielikult on muutunud ajakirja kujundus. Muutused toovad senisest paremini esile ajakirja tugevused ja aitavad jõulisemalt eristuda. Uuenenud ajakiri säilitab oma senised trumbid: teaduslikkuse, eluläheduse ja vahetu suhtumise oma lugejatesse. Ajakirja Kaasaja tõid turule TLÜ tudengid 2014. aasta alguses ja tänaseks on sellest saanud loetuim kasvatus- ja haridusfilosoofiline ajakiri humanitaarteaduste ja õpetajahariduse tudengite seas. Kaasaja koondab kirjutamislembeseid bakalaureuse ja magistriastme tudengeid sõltumatute kolumnistidena, kes väljendavad isiklikke seisukohti neile oluliste ja tuttavate teemade osas. Ühe autori arvamused võivad, kuid ei pruugi kattuda teiste omadega. Kindlasti läheneb igaüks ajakirjas avaldatule omal viisil. Hea oleks lugemisel siiski meeles pidada, et autorite tuummõtteid ühendab omavahel tihe seoste võrgustik. Järgnev sissejuhatav essee püüab lugejale pakkuda tuge filosoofiat ja kultuuri ühendava arusaama loomisel ja eri autorite omavahelisel seostamisel.

Ajakiri Kaasaja tugineb osaliselt kolumnistide initsiatiivile ja eraisikute annetustele. Ajakirja toimetamine ja väljaandmine nõuab märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Igasugune toetus ajakirja tegevusele on teretulnud. Annetuste tegemiseks palume võtta ühendust toimetusega. Saadud annetustest läheb osa hariduslike erivajadustega laste kultuuriürituste fondi.

Kaastöid ei retsenseerita ega tagastata. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Ajakirjas avaldatud tekste võib kasutada kooskõlas autoriõiguse seaduse §-st 19 lg 1 tulenevate nõuetega.

  • 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel

 

Advertisements